Seni Kultuurimaja Rugodiv ja Fotoklubi poolt “Narva sügise” nime all juba 25 aastat tuntust kogunud fotofestival, mis sellest aastast kannab kõlavat nime “Nokturn-fest” on nüüd möödanik.
Uue nimega seoses lubasid korraldajad rahvusvahelisel tasemel fotokonkurssi nii korralduse kui tööde taseme mõttes.
Ootasin ja lootsin tõepoolest. Lootsin, sest varasemast on seoses “Narva sügise” zhüriidega olnud mõnedki ebalust tekitavad meenutused. Põhiline oli kõhklus, kas korraldajad kannavad selle vastutuse välja, kas nende oskused ja teadmised võimaldavad rahvusvahelist taset. Lisaks arvestades praegust covid-19 seotud suhteliselt keerulist olukorda Ida-Virumaal seadis see korraldajad veel hoopis erilisse olukorda vältimaks nakkuse uue epitsentri tekkimist.
Kurvastusega peab tõdema – imet ei sündinud, rahvusvahelist taset ei olnud ning covid-19 suhtes ohutut keskkonda ka mitte.
Minule tundub, et Nokturn-festi korraldajad ei suhtunud sellesse kõigesse vajaliku tõsidusega või käis see neil lihtsalt üle jõu ja oskuste! Riskigruppi kuulujana ei olnud ma viiruse ohu tõttu ise kohal kuid osalesin distantsilt ja saan seetõttu rääkida oma kogetust.
Kevadel oli korraldajatega juttu, et olukorda arvestades oleks õige konkurss läbi viia Interneti- põhiselt. Sel juhul on zhürii tööks üliolulise sõltumatuse ja objektiivsuse tagamiseks kindlad reeglid, mida üldiselt teatakse ja järgitakse. Tööks hädavajaliku elektroonse tööriista ettevalmistamiseks oli meeskonnal aega terve suvi ning Narva Noorte Loomemajal isegi vastav kogemus olemas. Nii oleks tulnud tööd esitada kindlatele tingimustele vastavalt elektroonselt. Autorite anonüümsus ning sellega zhürii töö ja otsuste objektiivsus olnuks tagatud. Miskipärast jäi see kõik korraldajate poolt tegemata.
Tööd, mis elektroonselt zhüriini jõudsid olid esitatud täiesti kaootiliselt. Ei mingit kindlat ettenähtud külje pikkust ega resolutsiooni, ei teemade ja autorite kaupa jaotamist. Osa autorite tööd enam-vähem normaalsel kujul, paljudel teemad läbisegi, osa mingites kaustades mitmete autorite tööd ühes koos, mõned koguni Google Drive kaustas, millele ligipääsuks oleks tulnud taotleda luba(!!!) ning mingit osa töid polnud elektroonselt üldse esitatud. Seega täielik kaos. Zhürii tööks vajalik eeltöö oli korraldajate poolt tegemata. Keegi zhürii liikmetest leidis, et pole hullu miskit, saame hinnatud küll, lihtsalt tuleb töös üles näidata leidlikust(!!!) Näidatigi!
Ilmselt oli korraldajate eesmärgiks anda välja kõik statuudis ette nähtud auhinnad. Seda tehtigi! Kohati tundus, et tase polnud seejuures isegi kõige olulisem. Kõige vaieldavam on minu arvates GP, sest oli tunduvalt tugevamaid töid ja autoreid kui too ei tea kuidas väljavalitu.
Kuna korraga oli eiratud absoluutselt kõik zhürii tööks vajalikud ja objektiivsust tagavad reeglid siis olgu, seekord sedapidi! Ometi oli toimuvat kurb näha ja kogeda! Lörtsitud asi sai! Kas Nokturn-fest erines millegi poolest Narva Sügisest ning kas tuli kuidagi kasuks fotoelule Eestis? Kardan et pigem mitte.
Üks on kindel – rahvusvahelise ürituse tasemel läbiviimiseks ei piisa ainult ülisuurest tahtmisest!
.
Uue nimega seoses lubasid korraldajad rahvusvahelisel tasemel fotokonkurssi nii korralduse kui tööde taseme mõttes.
Ootasin ja lootsin tõepoolest. Lootsin, sest varasemast on seoses “Narva sügise” zhüriidega olnud mõnedki ebalust tekitavad meenutused. Põhiline oli kõhklus, kas korraldajad kannavad selle vastutuse välja, kas nende oskused ja teadmised võimaldavad rahvusvahelist taset. Lisaks arvestades praegust covid-19 seotud suhteliselt keerulist olukorda Ida-Virumaal seadis see korraldajad veel hoopis erilisse olukorda vältimaks nakkuse uue epitsentri tekkimist.
Kurvastusega peab tõdema – imet ei sündinud, rahvusvahelist taset ei olnud ning covid-19 suhtes ohutut keskkonda ka mitte.
Minule tundub, et Nokturn-festi korraldajad ei suhtunud sellesse kõigesse vajaliku tõsidusega või käis see neil lihtsalt üle jõu ja oskuste! Riskigruppi kuulujana ei olnud ma viiruse ohu tõttu ise kohal kuid osalesin distantsilt ja saan seetõttu rääkida oma kogetust.
Kevadel oli korraldajatega juttu, et olukorda arvestades oleks õige konkurss läbi viia Interneti- põhiselt. Sel juhul on zhürii tööks üliolulise sõltumatuse ja objektiivsuse tagamiseks kindlad reeglid, mida üldiselt teatakse ja järgitakse. Tööks hädavajaliku elektroonse tööriista ettevalmistamiseks oli meeskonnal aega terve suvi ning Narva Noorte Loomemajal isegi vastav kogemus olemas. Nii oleks tulnud tööd esitada kindlatele tingimustele vastavalt elektroonselt. Autorite anonüümsus ning sellega zhürii töö ja otsuste objektiivsus olnuks tagatud. Miskipärast jäi see kõik korraldajate poolt tegemata.
Tööd, mis elektroonselt zhüriini jõudsid olid esitatud täiesti kaootiliselt. Ei mingit kindlat ettenähtud külje pikkust ega resolutsiooni, ei teemade ja autorite kaupa jaotamist. Osa autorite tööd enam-vähem normaalsel kujul, paljudel teemad läbisegi, osa mingites kaustades mitmete autorite tööd ühes koos, mõned koguni Google Drive kaustas, millele ligipääsuks oleks tulnud taotleda luba(!!!) ning mingit osa töid polnud elektroonselt üldse esitatud. Seega täielik kaos. Zhürii tööks vajalik eeltöö oli korraldajate poolt tegemata. Keegi zhürii liikmetest leidis, et pole hullu miskit, saame hinnatud küll, lihtsalt tuleb töös üles näidata leidlikust(!!!) Näidatigi!
Ilmselt oli korraldajate eesmärgiks anda välja kõik statuudis ette nähtud auhinnad. Seda tehtigi! Kohati tundus, et tase polnud seejuures isegi kõige olulisem. Kõige vaieldavam on minu arvates GP, sest oli tunduvalt tugevamaid töid ja autoreid kui too ei tea kuidas väljavalitu.
Kuna korraga oli eiratud absoluutselt kõik zhürii tööks vajalikud ja objektiivsust tagavad reeglid siis olgu, seekord sedapidi! Ometi oli toimuvat kurb näha ja kogeda! Lörtsitud asi sai! Kas Nokturn-fest erines millegi poolest Narva Sügisest ning kas tuli kuidagi kasuks fotoelule Eestis? Kardan et pigem mitte.
Üks on kindel – rahvusvahelise ürituse tasemel läbiviimiseks ei piisa ainult ülisuurest tahtmisest!
.
